jürgen ligiJürgen Ligi pani oma vastusega, minu kirjalikule küsimusele, täiega ämbrisse: endale aru andmata tunnistas ta, et Luukase, Aaviksoo, Ossinovski hariduse reformimine on puusse pandud ja Eestile ilmselget kahju toonud. Ta tõi välja 2014 aasta seisuga rahvusvahelise uuringu koolis toimuvate õigusrikkumiste kohta ning põhjendas sellega õpetajatele antavat läbiotsimise õigust. ÄMBER !!! 

Need numbrid on tekkinud sellest, et koolidelt võeti ära tugiteenuste rahastamine, seega ka tugiteenuste osutamine ning suunati see kohustus kohalikele omavalitsustele (selleks raha aga kohalikel omavalitsustel ei ole, Tallinna koolide eelarvetesse kokku tekkis igaastane “auk” ca 1.000.000€). Need õigusrikkumiste numbrid on sellised sellepärast, et suunati üldhariduskoolide tavaklassidesse hariduslike erivajadustega (HEV) lapsed, nii vaimse kui ka füüsilise puudega, kes peaksid olema eri-/erakoolides, mitte seal kuhu neid saadeti: üldhariduskoolidesse, kus puudub (riigi armust) rahanappuse tõttu vastav abipersonal (tugiteenuste koosseis). Õpetajad ei hakka taskutes sorima, see ei ole nende otsene kohustus, ja seda normaalsed direktorid õpetajate/klassijuhatajate ametijuhenditesse sisse ei kirjuta!

Ülejäänud küsimustele vastused olid “ülihead”, mis näitasid, et kogu Haridusministeeriumi töö ei tugine mitte mingisugustel analüüsidel ega maailmakogemusega arvestamisel. Jõudu sm Jürgen.Ligi.

Minu kirjalikule küsimusele ministri vastus on siin:

Munga 18/ 50088 Tartu / Tel 735 0222 / Faks 730 1080 / hm@hm.ee / www.hm.ee
Registrikood 70000740
Hr Eiki Nestor
Riigikogu
Lossi plats 1a
15165 Tallinn

Vastus pöördumisele
Teie: 24.07.2015 nr 2-3/13-22
Meie: 11.08.2015 nr 8-4/15/4398-2
Lugupeetud Riigikogu esimees

Kõnealused strateegilised valikud ja otsused tuginevad Eesti elukestva õppe strateegiaga 2020 eesmärkidele ning põhimõtetele, mille väljatöötamisse olid kaasatud haridusvaldkonnaga seotud sidusgrupid. Vastused Märt Sultsi poolt esitatud küsimustele on järgmised:

1. Millistele uuringutele ja analüüsidele Te toetute oma otsustes seadustades õpetajate õigused õpilasi läbi otsida?

Kooli kohustus on anda haridust mitte tegeleda politsei tööga. Tegemist ei ole õpilaste „läbi otsimisega“, vaid koolitöötajate õigusega vaadata kahtluse korral näiteks õpilase koolikotti või taskusse. 2014. aastal viidi Eestis läbi laste enesekohast hälbivat käitumist käsitlev rahvusvaheline uuring International Self-Reported Delinquency Study ehk ISRD-3, mis tuvastas, et Eestis on suurenenud koolis või selle ümbruses kuriteo ohvriks langenud laste arv. Koolikeskkonnas leidis aset 48% vihakuritegudest, 44% kallaletungidest ja 22% röövimistest ning 22% uuringus osalenud õpilastest tajus koolikiusamist. Koolil on kohustus tagada seal viibivate laste turvalisus ja tervise kaitse (Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44). Seadusmuudatuste väljatöötamise kavatsusega ei ole plaanis panna koolile kohustust tegeleda politsei ülesannetega, vaid eelkõige anda koolitöötajale, sh õpetajatele, seaduslik alus aktiivseks sekkumiseks juhul, kui on tegemist ohu kahtluse või olukorraga. Koolitöötajal peab olema töörahu tagamiseks õigus viia läbi esmaseid korrakaitse toiminguid.  Soome koolis on vastavaid õigusi kohaldatud alates 2014.a jaanuarist.

2. Millisele huvigruppidele vastu tulles Te muutsite koolivaheaegade, aastaid välja kujunenud, ajagraafikut? Milliseid positiivseid nihkeid hariduse kvaliteedis Te olete ootamas selle muudatuse seadustamisel?

Koolivaheaegade ajagraafikut muudetud ei ole. Riiklikult määratud koolivaheaegade korraldus jätkab aastate jooksul välja kujunenud praktikat – koolivaheajad järgivad nädalaloogikat ning ka seda, et uue aasta saabumise järel saaksid lapsed ka puhata. Seetõttu nihkuvad koolivaheajad igal aastal. 2015/2016. õppeaastal on riiklikult kehtestatud sügisvaheaeg 17.10.2015 – 25.10.2015, talvevaheaeg 23.12.2015 – 10.01.2016, kevadvaheaeg 19.03.2016 – 27.03.2016 ning suvevaheaeg 04.06.2016 – 31.08.2016. Alates 2013. aastast on koolidel õigus ise vastavalt õppe- ja töökorralduse vajadusele ja lastevanemate soovidele 2 (2) vaheaegu kohandada. Selleks võib direktor teha ettepaneku ning kooli hoolekogu nõusolekul saab omavalitsus või erakooliomanik kehtestada koolile riiklikult kehtestatud ajavahemikest erinevad vaheajad.

3. Millisel määral ja kus kohas, Teie haridusmudelis, on kirjeldatud käelised tegevused (näit kirjatehnika, kalligraafia, joonestamine, joonistarnine jne)? Täisväärtusliku maailmakodaniku arenemisel on käelistel tegevustel oluline osa isiksuse kujunemisel (muu maailm räägib, et ajuprotsesside efektiivsus sõltub otseselt kaelise tegevuse keerukusest, mitte arvutiprogrammi kasutamisoskusest).

Kirjatehnika, kalligraafia ja joonistamise oskuste omandamine on määratletud riiklikes õppekavades. Käelised tegevused on olulisel kohal tehnoloogiaainete õppimisel. Joonestamist on võimalik õppida gümnaasiumis kooli koostatud valikkursuste raames. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad rõhutavad õppe lõimingut, seega saab digipädevuste omandamist ja motoorika toetamist suurepäraselt integreerida, toetades õpilaste toimetulekuoskusi kaasaegses ühiskonnas. Õpetajad oskavad antud valdkondi koostöös õpilastega siduda.

4. Millises mahus Te olete tutvunud maailma praktikaga, et üle minna üldhariduskoolides elektroonsele õppele (Lõuna-Korea, Jaapan, Singapur omavad tänaseks negatiivset kogemust)? IT vahendid peaksid olema abivahendid õppetöö illustreerimiseks, mitte õpetaja asendaja.

Eestis ei langetata nii olulisi otsuseid ilma maailmapraktikaga tutvumata. Aga ainult elektroonsele õppele üle minek pole ka päevakorras. Jutt on kaugõppeks võimaluste loomisest lähtuvalt õppijate vajadusest, mida võimaldavad ennekõike erinevad infotehnoloogilised lahendused ning digitaalne õppevara. Üldhariduskoolis on digitaalne õppevara ajakohane abija õppevahend õpilastele oskuste ja teadmiste omandamiseks ning õpetajale õpetamise mitmekesistamiseks. IKT seadmete ja digilahenduste kasutamine õppimises ja õpetamises on vajalik õpilastele üldpädevuste, sh digipädevuste, omandamiseks.

5. IT põhisele õppele üleminekul kahjustub noorte inimeste sotsialiseerumisvõimet veel rohkem kui tänane arvutimaailm seda juba teinud on. Kas ja milliste uuringutega te olete tutvunud, et sellelaadseid ohte vältida?

Küsimuse esitaja väites on tõetera, ent mitte kartuses, et üle minnakse elektroonsele õppimisele. See on võimalus õpilastele ning õpetajatele, kellele selline viis enim sobib.

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
minister
Koopia: Riigikantselei
Tiina Peterson 735 0114