photo(18)
Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Märts Sultsi sõnul nullib tänane õpetajate koormusarvestus igasuguse palgatõusu ning selleks, et ebaõiglast olukorda muuta, peab loodav koalitsioon määratlema konkreetsemalt õpetaja ülesanded ning taastama kontakttunnipõhise koormusarvestuse.Haridustöötajate tööaja määruse järgi töötavad õpetajad lühendatud täistööajaga seitse tundi päevas ehk 35 astronoomilist tundi nädalas. Uuringud ja õpetajate reaalsed kogemused näitavad, et tegelikult teevad õpetajad pidevalt ületunnitööd.
„Õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks ei ole pelgalt kontakttunnid õpilastega, vaid sinna hulka kuuluvad kõik ülesanded – tööde parandamine, ainetundide ettevalmistus, e-kooli täitmine, lastega ekskursioonil käimine jne,“ selgitas Sults. „Ühe õpetaja ametikoha raames seda kõike 35 tunniga nädalas ära ei tee.“

Õpetajate tänane keskmine koormus moodustab arvestuslikult 82 protsenti õpetajate täisametikohast. Ametikoha riiklik rahastus sõltub klasside „täituvusnormist“, mis põhikoolis on 24 õpilast ning gümnaasiumiosas 32 õpilast klassi kohta.
„Kuigi õpetajate töö intensiivsus aasta-aastalt kasvab, siis reaalselt õpetaja pangakontole lubatud palgatõusuprotsent ei jõua,“ sõnas Sults.„Koormust väiksemana näidates jääb tasustamata õpetajate ületunnitöö. Selleks, et olukorda muuta, on oluline, et käimasolevate koalitsioonikõneluste raames määrataks kindlaks kontakttundide arv, mis ekspertide hinnangul ei tohiks ületada 20 tundi nädalas. Sellest ülejäänud aeg kuluks õpetajatel ainetundideks ettevalmistamisele, tööde parandamiseks, kirjadele vastamiseks ja muudeks koolitööga seonduvateks tegevusteks. Kahjuks ka sellest veel ei piisa.“