Riigikogu liige Märt Sults unistab endiselt kolmest tehissaarest Paljassaare lahes, kus saaks konverentse korraldada, pidu pidada ja lõbustuspargis aega veeta. Saarele pääseks ka läbi tunneli ning auto saaks jätta mitmekordsesse maa-alusesse parklasse.
Tehissaarte rajamine tundub suisa pöörase ideena. Milleks on vaja nii suurt tööd ette võtta?
Kõik see vaev sai ette võetud selleks, et teenida alarahastatud kooliharidusele raha juurde. Nüüd, kui asi hakkab võtma järjest konkreetsemat kuju, on ka esialgsed kahtlejad hakanud uskuma, et sellest projektist saabki asja. Mõte tekkis masu ajel, kui koolid jäid ilma sellestki piskust, mis riik neile enne raatsis õppetöö korraldamiseks anda. Vaesus ja riigiisade ükskõiksus pani mu tegutsema, et kas või hasartmängudega haridust üleval hoida. Sellest peale on ajad muutunud, kuid hariduse alarahastamine pole kuhugi kadunud. Saartel teenitud raha võiks aidata näiteks õppurit, kelle vanematel pole võimalik õpikuid osta.
Lisaks peaksid saared viima kärarikkamad pidutsejad vanalinnast eemale, üldse linnast välja. See oli meie esimene visioon, mis elab siiani.
Millised saared siis Tallinna lähedale tuleksid?
Kõige esimesena valmiks ärisaar, kus asuvad meelelahutusasutused, hotellid, igasugused kõrtsid ja pubid. Kasiinod muidugi ka. Ärisaared olekski ilmselt nendele saartele sisult paslikum nimetus kui kasiinosaar. Aga rahvasuu on oma töö nime valikul juba teinud. Ärisaarel on butiigid, hotellid, kasiinod ja restoranid ehk kõik see põrgu eesruum, kus võimalus väga mitmel moel oma raha kulutada. Seejärel valmiks konverentsisaar, kuhu tuleb 6000 kohaga multifunktsionaalne konverentsikeskus, mille saal sobib ka kontsertideks. See saab olema nii esinejatele kui organiseerijatele hästi mugav koht, sest nende jaoks saab seal olema kõik vajalik. Paned kiibi sisse ja saal hakkab toimima.
Viimasena valmiks tivolisaar, kus asub lõbustuspark lastele. Seal on ka mängumaad ja vabade kunstide harrastamise võimalused. Ilmselt tuleb meil teha ka neljas saar, teistest veidi kaugemale. See väike laid on vajalik, et merelinnud saaksid seal maanduda ja oma vajadusi rahuldada. Loodame, et nad ei hakka pikeerima teisi saari. Ehitus hakkaks kõige kaugemast saarest pihta ja liiguks siis maa poole edasi.
Kas konverentsisaar ei hakka liialt konkureerima kordatehtava linnahalliga?
Pigem hakkavad need kaks asja teineteist täiendama ning muudavad Tallinna tõeliselt suureks ürituste korraldamise keskuseks. Saartel saab olema linnahallile kultuuriline ja meelelahutuslik täiendus või sealsete ürituste jätk. Meie saartel saaks aega veeta ka linnahalli üritustest osavõtjad. Saartele pääseb igaüks kergesti, sada meetrit kaldast ja oledki kohal. Sama palju maad on sinna ka teiselt saarelt, kus on konverentsid. Selle saarteprojekti eelis sesineb selles, et hästi väikesel alal on hästi palju teenuseid. Ei pea kuhugi kaugele minema. Natuke on see võrreldav ka meie vanalinna fenomeniga, kus kõik on võrdlemisi väiksel maa-alal hästi jälgitav ja turistid ei pea läbima suuri vahemaid.
Kas sinna kerkiksid ka pilvelõhkujad, nagu Manhattani saarel New Yorgis?
Kõrghooneid saartele ei tule. Linna silueti vaate kaitseks on ehitiste kõrguse piirang 5-6 korrust. Aga vee alla ei ole piirangut pandud. Seal on sinisavi, kuhu võib kaevata ükskõik kui sügavale kuni paekivini välja. Saartele hakkab pääsema ka tunneli kaudu autoga ning seal saavad olema mitmekordsed maa-alused parklad, mis paiknevad kõigi kolme saare all. Paljassaare tänavalt saab sõita tunnelisse ja parklatesse. Maa peale saartel autosid ei tule. Linna transpordiamet on selle liiklusskeemi ammu heaks kiitnud.
Kas saarte rajamine liiga kalliks ei lähe?
Väiksus ja kompaktsus teeb saarte ehitamise odavaks. Saared asuvad kalda lähedal ja Tallinna vesi on saartel kasutatav. Me ei pea ehitama eraldi veepuhastusseadmeid. See on vastus neile küsijatele, kes tahavad teada, miks me ei taha kasutada Aegnat vm olemasolevat saart. Sinna peaks ehitama veepuhastusseadmed, mida ei jõua mitte keegi kinni maksta.
Saarte randa tuleks ka kruiisi- ja jahisadam. Kruiisilaevade sadam on projekti eeltingimus, sest muidu ei hakka see rajatis enda ära tasuma. Paljassaare laht on madal, aga saarte juurde tuleb vana allveelaevakanal oma 8-meetrise süvisega, tänu sellele saavad ka kõige suuremad kruiisilaevad sõita saartele kohale. See on ajaloo kingitus, mis pole laiemalt teada. Vene ajal käisid allveelaevad Paljassaare lahe kanali kaudu tankimas ja kaldalt provianti hankimas nii, et nad pinnale ei tõusnudki. Uut laevateed ei pea saartele tegema, see on juba olemas. Müügitööd kruiisilavadele on juba tegema hakatud.
Kas arvate, et saared teenivad end tõesti tagasi?
Saarestik peaks hakkama operaatoritele tooma hüpertulu. See saab olema koht, kus väga rikas ja väga edev inimene tunneb end väga mõnusalt ja kus ta kulutab väga rikkale inimesele kohaselt. Ja tal on seal lootus täita oma soov ehk saada veel rikkamaks inimeseks. Selleks ta vajabki kasiinot. Kui külalise soov täitub, siis teeb meie saar ühe inimese õnnelikuks. Kui ta unistus saarel aga luhtub, siis teeb ta õnnelikuks mitu teist inimest.
Mitme aasta pärast võiksid siis saared valmis olla?
Asi liigub praegu jõudsalt edasi. Kuigi keskkonnaminister Keit Pentus veeretas kooskõlastamistele ette igasuguseid takistusi, on nüüd need kõik kadunud. Detailplaneering on kehtestamisel, sest Tallinna põhimõtteline kooskõlastus saarte projektile on olemas. Kui on olemas detailplaneering , siis saab töö investoritega hoo sisse. Praegu on kolm arvestatavat investorit sellest asjast huvitatud ja ootame rohelist tuld. Ehitamine peaks kestma kuni kolm aastat. Need, kes selle projekti kavandi on ette valmistanud, on tipptegijad, ja ma loodan, et see projekt õnnestub hästi.