Artiklid meediasUudised

PETETUD ÕPETAJAD: Eesti võib oma pedagoogidest ilma jääda!

By 17. okt. 2016 jaanuar 15th, 2019 No Comments

1910115_705109272858133_8901761201743275449_n

“Valitsejad on jälle läinud petmise teed,” ütleb haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri haridusminister Maris Lauri ülestunnistuse peale, et hoolimata valitsuse lubadustest õpetajate palk keskmise palga suhtes hoopis langeb. “Õpetajad ei saa leppida, et hariduse tulevikuga mängitakse.”

“Õpetaja palk peab olema selline, et toetab õpetajaks hakkamist, kuid valitsus arvab, et piisab ainult valimiseelsetest lubadustest,” ütles Pealinnale haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri. Nimelt teatas haridus- ja teadusminister Maris Lauri eelmisel nädalal, et õpetajate palk lähiajal loodetud tempos ei tõuse ning nende keskmise palga suhe üldise keskmise palgaga võrreldes kasvamise asemel hoopis langeb. Kui mullu oli õpetajate minimaalne palk 900 eurot ja see moodustas keskmisest palgast 85%, siis nüüd 84%. Õpetajate palk tõuseb järgmisel aastal 4,6%, keskmine palk aga 5,5%.

Vahe keskmise palgaga käriseb

Langustrend aina jätkub ning Eesti haridustöötajate liidu (EHL) juhatuse esimehe Reemo Voltri sõnul võib see tekitada tõsise ohu, et jääme oma õpetajatest ilma, sest uusi peale ei tule. “See oht on väga reaalne, et lähiaastatel oleme õpetajatepuuduses, mis aastate jooksul paraku aina suureneb,” nentis Voltri. “Eesti on üks vanemaealiste õpetajatega riike. Õpetajate vanus pole iseenesest probleem, küll aga see, et juba praegu meil sama hästi kui puudub õpetajate järelkasv. Sellest tulenevalt peame hakkama arvestama võimalusega, et Eestis saadav ja antud väga hea haridustase hakkab lähiaastatel langema, kui midagi oluliselt ei muudeta.”

Voltri sõnul saab olukorda lahendada ainule ühel moel – palka tõstes. “Õpetaja on Eestis magistriharidusega spetsialist,” mainis Voltri. “Nad peaksid saama keskmiselt vähemalt sama töötasu, mida saavad kõrgharidusega töötajad Eestis. Praegu on aga vahe umbes 15% ja nagu minister ütles, see vahe aina suureneb. Tuleb välja, et Eesti õpetajaid ei väärtustata piisavalt, kuid just nemad kujundavad tulevikku. Paraku ei aita ainult lubadused tagada meie riigi hariduse säilimist. Praeguse tempo juures on pea võimatu, et aastaks 2019 moodustab Eesti õpetaja keskmine töötasu 120% riigi keskmisest töötasust, nagu valitsus seda lubas.”

Valitsus petab taas

“Selle aasta töötasust ja järgmise aasta prognoosist nähtub paraku, et seekordki, nagu paljudel eelmistel kordadel, on valitsejad läinud petmise teed,” nentis Voltri. “Kuid õpetajad ei saa sellega leppida, et meie riigi hariduse tulevikuga niimoodi mängitakse.”

Riigikogu keskfraktsiooni liikme Märt Sultsi sõnul on arusaamatu, miks peavad Eesti õpetajad töötama ülekoormusel, kuid ei saa sellele vastavat palka. “2017. aasta riigieelarve seletuskirja järgi soovib valitsus tõsta õpetajaameti atraktiivsust ja õpetajate motiveeritust,” rääkis Sults. “Nende ilusate sõnade taustal eraldatakse aga õpetajate palgafondi kasvuks kõigest kolm protsenti lisaraha. Olen üsna veendunud, et tegelikult reaalne sissetulek tuleval aastal ei kasva. Soovime, et minister kinnitaks, et järgmise aasta riigieelarves ette nähtud õpetajate palgafondi kasv jõuab ka reaalselt õpetajate pangakontole.”
—————————–
Õpetajate ületunde keegi kinni ei maksa

Õpetajad teevad tundide kaupa lisatööd selle eest tasu saamata.

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon saatis haridus- ja teadusminister Maris Laurile arupärimise õpetajate töötasu ning nende töökoormuse kohta. Arupärijate esindaja Märt Sultsi (pildil) hinnangul näitavad eri uuringud ja õpetajate iganädalased kogemused, et nende tegelik tööaeg ületab järjepidevalt ettenähtud 35 tundi nädalas. Lisatööd tuleb aga teha sisuliselt ilma selle eest tasu saamata.

“Haridustöötajate tööaeg on määruse kohaselt 35 tundi nädalas,” selgitas Sults. “Paraku on õpetajatel sellest nõudest pea võimatu kinni pidada. Lühendatud töönädalasse peaksid õpetajal justkui mahtuma kõik tema tööga seotud ülesanded. Endise koolijuhina tean, et ei ole võimalik anda tunde, neid ka ette valmistada, olla samal ajal klassijuhataja ning tegeleda kõiksugu dokumentatsiooniga – ning mahutada see kõik 35 töötunni sisse. Soovime saada minister Laurilt detailsemat selgitust, millistel alustel kujuneb õpetajate täistööaja töötasu.”