10497329_776402329046494_510079983369639011_o

 

“Kvoot ise ei ole kunagi lahendus ega saa ka selleks,” 

Riigikogu liige, kauaaegne koolijuht Märt Sults meenutas Tallinna TV uudistesaates “Täna+”, et sookvoodid koolides ei ole midagi uut. Need olid kasutuses juba Nõukogude ajal, mil võetigi gümnaasiumidesse vastu teatud protsent poisse ja tüdrukuid.

Sults nentis, et aeg on teinud aga oma töö ning poisid hakkavad koolisüsteemist kaduma alates 7. klassist ning gümnaasiumiastmesse nad sageli ei jõuagi. “Igal aastal on Eestis 2000 -3000 last kusagil jooksus, enamus neist ongi poisid.”

Sults möönis, et ometi on sookvoodide taastamine arulage idee. “Poiste vedamisega gümnaasiumi, seal nende kategoriseerimine ja neile väiksemalt tasemelt parema hinde panemisega ei jõua kuhugi. Lahendus on tarkuse ja arukuse tõstmises au sisse. See algab kodust, esimesest kolmest eluaastast, lasteaiast. Selle baasil, kuidas tekib lapsel motivatsioon, õpiharjumus ja –tahe ning tööharjumus, tuleb ka tulemus, tarkus ja gümnaasium.”

Sults lisa, et kuna koole reformitakse aastas 2-3 korda ja pedagoogiamet pole kindlustunnet tagav, ei soovi ka ülikooli lõpetanud noormehed kooli tööle asuda. Lisaks peaks olema üks haridusminister ametis vähemalt 12 aastat. “Kahjuks luuakse täna koolijuhtidele ikka veel illusioone, et nende arvamustega arvestatakse. Tegelikkuses see nii ei ole, see on näiline demokraatia mängimine,” tõdes Sults.