010736419190cba

“Ka üks huvitegevusest kõrvale jäänud õpilane on väikesele Eestile suur kaotus,” kommenteeris riigikogu liige Märt Sults seadusemuudatust, millega riik annab kahel järgmisel aastal omavalitsustele noorte huviringide toetuseks 21 miljonit eurot.

Riigikogu võttis kolmapäeval 79 poolthäälega vastu seadusemuudatuse, millega riik maksab omavalitsustele soovi korral huvihariduse toetust. Toetust saab küsida juba septembrist. “Riikliku lisatoetuse eesmärk on teha huviharidus ja huvitegevus 7-19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks,” ütles riigikogu liige ja kauaaegne koolijuht Märt Sults. “Me peame jõudma kõigi lasteni, sest ka üks huvitegevusest kõrvale jäänud õpilane on väikesele Eestile suur kaotus.”

Rohkem valikut

Seaduse koostajad pidasidki silmas, et huviharidus ja huvitegevus oleksid noortele kättesaadavad vähemalt kultuuris, spordis, loodus- ja täppisteadustes ning tehnoloogiaõppel. Riik võtab toetuse maksmisel arvesse omavalitsuse noorte, puudega noorte ja toimetulekuraskustega peredes elavate 7-19-aastaste noorte arvu. Toetuste andmisel arvestab riik ka iga kohaliku omavalitsuse finantsvõimekust ning huvihariduse ja huvitegevuse üldist kättesaadavust.

Omavalitsustele eraldatav toetus moodustab eelnõu kohaselt 95%kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast. Ülejäänu on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, nõustamiseks ja seireks, samuti esindusühingutele. Riigikogu huvialakoolide toetusrühma kuuluv keskfraktsiooni liige Tiit Terik ütles, et antava toetuse eesmärk on ka huvialade mitmekesisus. “Oluline on, et kohalikud omavalitused, kes lisaraha saavad, ei vähendaks selle arvelt omapoolset panust,” rõhutas Terik. “Tuleb toonitada, et antud raha on eelkõige mõeldud täiendavaks toetuseks, mitte asendamaks olemasolevaid võimalusi.”

Rohkem valikut

Terik nentis veel, et esialgu võib omavalitsustes tekitada nurinat, et nad saavad kohustuse koostada huvitegevuse ja -hariduse kava. “Teisalt sunnib see omavalitsusi selgelt läbi mõtlema noortele suunatud tegevusi, neid süstematiseerima ning pakkuma noortele laiemat huvialade valikut,” lausus ta.

Teriku sõnul on ta veendunud, et harivad tegevused väljaspool kodu ja kooli peavad olema hästi kättesaadavad. “Igasugune huvitegevus – pillimäng, robootika või mõni spordiala – arendab ja avardab lapse mõttemaailma ning annab võimaluse tema ande varaseks avastamiseks,” ütles riigikogu liige. “Nii on võimalus, et noorte huvitegevus jõuab ka nendesse omavalitsustesse, kel paegu puudub piisav võimekus sinna panustada.”

Seadusemuudatuse järgi on 2017. aastal täiendavateks toetusteks ette nähtud kokku 6 miljonit eurot ja 2018. aastaks juba 15 miljonit eurot.

 

Noorsootöö keskus: riigikogu tegi ajaloolise otsuse

“Pakkudes tänastele noortele paremaid tingimusi, loome nii enda kui ka riigi tulevikku,” ütles Eesti noorsootöö keskuse direktor Edgar Schlümmer.

“Noorsootöö, huviharidus ja huvitegevus on noore arengus sama tähtsad, kui kooliharidus ehk formaalne õpe,” selgitas Schlümmer. “Riigikogu otsus näitab, et oleme teinud olulise sammu noortevaldkonna suurema mõistmise ja väärtustamise suunas. Omavalitsustel on noortele võimaluste pakkumisel jätkuvalt võtmeroll, mistõttu on hea, et noorsootööd planeerides saaks pikalt ette mõelda. Pakkudes tänastele noortele paremaid tingimusi, loome nii enda kui ka riigi tulevikku.”