mart-sults-65535162

Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults leiab, et  terava tähelepanu alla tõusnud Tõstamaa kooli õpetaja kiusamise video näitab paljude koolide tulevikku, kuna rahastamismudeli muutmise tõttu võib väheneda tugispetsialistide hulk.

Sults usub nimelt, et kõiki selliseid koolivägivalla juhtumeid annab ennetada, kui koolis on toetusmehhanism ja väärtustatakse psühholooge, tugiõpetajaid, abiõpetajaid, logopeede, sotsiaalpedagooge ja eripedagooge. Sults selgitas, et tugiteenuste personal peab valmistama noored ette, et nad suudaks 45 minutit tunnis olla.

„Toetusmehhanism lõhutakse praegu ära rahastamismudeliga. Mul on kaks varianti: kas mitte tõsta õpetajate palka, mida seadus käsib teha, või lasta kogu tugiteenuste personal lahti,“ rääkis Sults Delfile, lisades, et kui tugiteenused pannakse kohalike omavalitsuste peale, siis käib koondamine tõenäoliselt just sealt poolt ja õpetaja kiusamise videost saab pilk tulevikku.

„Kokkuvõttes tulevad klassi sellised seltsimehed, kellel ei ole mitte mingit autunnet,“ lausus Sults. „Kui toed korjatakse ära, siis ühel päeval ta (haridusminister Jaak Aaviksoo – toim.) hakkab märkama, et liiga tihti hakkab tema maja ümber toimuma huvitavaid asju. Ja kui häirib koolist väljalangevus, siis andke andeks, see põhikoolist väljalangevus on väga järsu trendiga.“

„Tugiteenuste nimi ongi tulnud sellest, et nemad peavad valmistama haridusliku erivajadusega (HES) lapsed ette, et õpetaja saaks normaalselt tundi pidada. Õpetaja peab niikuinii jälgima 24–36 õpilast. Reeglitest väljas lapsed peab spetsialist vahetunni ajal nii korda tegema, et nad on 40 minutit jälle korras. Tugispetsialist töötab hommikul poole kaheksast õhtul kella viieni paralleelselt õpetajatega.“

„Tallinn on suur omavalitsus ja jõuab tugiteenused kinni maksta, aga mida hakkavad tegema need omavalitsused, kus need asjad juhtuvad? Nii et tuleb nagu Ameerika – õpetajad on kuulikindla klaasi taga,“ iseloomustas Sults nägemust väiksemate omavalitsuste koolide tulevikust.

Sults sõnas, et tema jaoks pole keerulisemate õpilastega hakkama saamine probleem, aga seda kõigilt direktoritelt, õpetajatelt ja õppejuhatajatelt oodata on liig. „Kõik vajalikud tugiteenused võetakse ära meilt. Nüüd on tulemus käes: mingi vend laseb tuima tursa näoga ilma igasuguse eetika, aate ja häbitundeta oma seltsimehed kallale ühele õpetajale ja paneb video üles.“

Õpetajal peab olema tugev energia

Eile tähelepanu alla tõusnud videos on Sultsi hinnangul klassi ees väga tugeva enesevalitsusega õpetaja.

„See õpetaja on koolitatud korrektselt, ta suutis end vaos hoida. Õpetajad ja koolidirektorid vajavad väga korrektset koolitust ja peavad olema ettevalmistatud töötamaks vägivaldses keskkonnas,“ rääkis Sults. Koolijuht rõhutas ka, et õpetaja ülesanne on õppimine meeldivaks teha.

„Õpetaja, kes läheb tundi, peab omama nii tugevat energiat ja nii tugevaid metoodilisi võtteid, et ükskõik, kes seal tunnis on, suudaks ta klassi hallata,“ sõnas Sults. Kui moraalsest jõust jääb väheks, peaks Sultsi hinnangul õpilastega vaidlemisest loobuma, tunni lõpetama, klassist välja minema ja sinna kutsuma eripedagoogi, kuigi ka klassist väljaastumiseks on moraalset jõudu vaja.

„Hüperaktiivsed ja ilma taustata, ilma kodupoolse toeta õpilased tunnustavad hästi tugevat moraalset jõudu, moraalset tugevust. Tegelikult on nad ise sees pool kohutavalt arad inimesed,“ sõnas Sults, et kui õpetajal on sisemist jõudu, on olukord kiiresti tema kontrolli all.

Teine võimalus klassist lahkumise kõrval oleks Sultsi sõnul see, et õpetajatel oleks taskus paanikanupp, mida vajutades tuleks klassi kohale turvamehed. „See oleks kõige mustem stsenaarium, aga kui asi nii edasi läheb ja halvad HES-id on klassides, siis tulemus ongi, et õpetajatel on paanikanupud taskus.“

Sultsi sõnul meeldib talle keeruliste õpilastega töötada ja probleeme lahendada. Kuna aga enamik õpetajaid ilmselt sarnase suhtumisega klassi ette ei astu, siis on direktori sõnul tugiteenused omavalitsuste peale jättes koolikiusamine kolme aasta pärast senisest enam levinud.

Filmimine võis Tõstamaa õpetajat piirata

Koolijuht nentis, et ka tema koolis on tulnud sarnaste probleemidega tegeleda. „See on üks lahutamatu osa,“ märkis Sults.

„Minu õpetajatel on suur tugi see, et nad teavad, et ma olen siin. Mina reageerin kohe,“ ütles Sults ja lisas, et tal on piisavalt pädevust ja elukogemusi, et probleemid kindlalt ja kiiresti lahendada ja tajuda samas piire, mida võib ja mida ei tohi teha. „Puhas kogemuste ja ettevalmistuse asi.“

Sults rõhutas, et raskemate õpilaste kontrolli all hoidmiseks peavad kõik kooli õpilased kooli juhti ja juhtkonda aktsepteerima. Vastasel korral ei jää muud üle, kui politsei kutsuda. „Samal ajal peab ka koolidirektor oma õpilasi armastama, neist lugu pidama ja nende isiksusi tunnustama.“

Tõstamaa õpetajast on Sultsil väga kahju ning ta leiab, et just filmimise tõttu tundis õpetaja end õpilaste korrale kutsumisel piiratuna.

„Ma kogu südamest loodan, et kollektiiv, kus ta töötab, annab talle jõudu juurde ja tuge moraalsest ja vaimsest kriisist väljatulekuks. Kui kollektiiv seda ei tee, siis sel õpetajal tuleb sest koolist ära tulla, sest tal on raske taastada seda, mis need kutid hävitasid,“ sõnas Sults.

Kuivõrd Sultsi koolis kutsutakse õpilase rikkumise korral kokku kooli kõige kõrgem organ – õpilaste üldkoosolek –, siis näeb Sults ka Tõstamaa juhtumi puhul ühe variandina seda, et õpilased viskavad õpetajat kiusanud õpilased oma kollektiivist välja. „Minu koolis oleks juhtunud niimoodi.“


Haridusministeerium püüab üleminekut pehmendada

Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva ütles Delfile, et veel mõne aasta eest oli tugiteenuse personal kohalike omavalitsuste palgal, kuid töötajate arv siis ometi suurem polnud. Seetõttu ei tundu talle realistlik ka hirm, et nüüd olukord drastiliselt muutuma peaks.

„Selleks aastaks on riiklik rahastamine erandkorras ja üheks aastaks selline, et riik plaanib anda tugispetsialistide jaoks raha. Just et vältida seda, et eripedagoogid ja koolipsühholoogid visataks üle parda,“ rääkis Ladva, et plaani eesmärk on tagada, et üleminek ei oleks liialt äkiline.

„Nagu minister ka on öelnud, kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse parandused lähevad riigikokku, kes peab otsustama, siis võib-olla riigikogu otsustab, et ka tugispetsialistide palgaraha maksab edaspidi riik. See on täiesti võimalik,“ rõhutas Ladva, et veel pole miski kindel.

Landva sõnul ei tohiks kuidagi eripedagoogide seas koondamislainet ette tulla. Samas nentis ta, et kuigi omavalitsusele mineval rahal on sildid küljes (õpetajate raha peab minema õpetajatele ja tugispetsialistide raha tugispetsialistidele), siis ei saa välistada, et KOV raha kuidagi teisiti ei jaga.

Via: Delfi.ee
Toimetaja: Merilin Kruuse
Foto: Andres Putting