Valga Haigla nõukokku kuuluvad Tartu Ülikooli Kliinikumi liikmed on juba kuid rünnanud Valga Haigla sünnitusosakonda kavatsusega see sulgeda. Igal haigla nõukogu koosolekul on välja toodud erinevaid põhjusi, miks sünnitusosakond kinni panna. Mulle on jäänud arvamus, et Valga Haigla juhatus ei ole andnud adekvaatset ja tõepärast infot sünnitusosakonna toimimise kohta või pole sellest õigesti aru saadud. Nõukogu liikmed ei ole huvi tundnud ega ka kordagi külastanud renoveeritud osakonda. Sünnitusosakond on tänapäevane, korraliku nõuetele vastava aparatuuriga, suurte sünnitustubadega, hubaste perepalatitega; võimalik on kasutada ka suurt sünnitusvanni.
Ei tahaks uskuda, et siin mängib rolli kellegi ebaausus, pahatahtlikkus ja omakasu. Rasedad ja sünnitajad ei saa olla kasumi taotlemise eesmärgiks. Sünnitusosakonna ümber toimuv on teinud Valga kogukonna kartlikuks ja ärevaks. Artiklid meedias on vastandlikud, info moonutatud ega kajasta tegelikkust.
Valga Haigla sünnitus- ja günekoloogiaosakonnas ning ambulatooriumis on siiani tööl olnud kolm täiskohaga naistearsti. Ühe arsti haigestumise ja pensionile mineku tõttu on jäänud kaks täiskohaga naistearsti ja neli roteeruvat naistearsti, kes teevad nii valveid kui ka töötavad ambulatooriumis. Kohapealseid lastearste on kolm; nad töötavad osalise tööajaga ja on ka kodustes valvetes. Valga Haigla sünnitusosakonnas on kõik riiklikul tasemel esitatud nõuded täidetud.
Haigla nõukogu on toonud kogu aeg erinevaid põhjusi, miks peaks sünnitusosakonna sulgema, kuid ükski nendest väljaotsitud põhjustest ei saa olla osakonna sulgemise motiiviks. Vald ja volikogu on pidevalt seisnud sünnitusosakonna eest. Arvamuste pooleks jagunemisel jääb otsustav hääl nõukogu esimehele, kes on suurhaigla esindaja ja kel puudub meditsiiniline taust, regionaalselt hoomamaks meditsiini tähtsust erinevates piirkondades. Sellises olukorras ei ole vald ja volikogu võimelised oma kogukonda kaitsma.
Esmaselt heideti ette sünnituste väikest arvu ja seetõttu naistearstide pädevuse kadu. Kindlasti ei vasta see tõele. Heade tulemuste saavutamiseks sünnitusabis on olulised naistearstide aastatepikkused kogemused, töömaht ja stressitaluvus. Sünnituste suur arv on vajalik selleks, et sünnituse hind tuleks odavam ning et suures Tartu Ülikooli Kliinikumis saaks õpetada residente ja ämmaemandaid. Nüüd süüdistatakse naistearste üle 24-tunniste tööpäevade tegemises. Nii Valga Haiglas kui ka kõikides teistes Eesti haiglates (sh ka TÜ Kliinikumis) teevad naistearstid tihti üle 24-tunniseid tööpäevi. Valga Haigla valvegraafikud on alati kinnitanud haigla juhataja. Naistearstid töötavad kindla graafiku alusel.
Ka turvalisuse kadu on sünnitusosakonnale ette heidetud. Turvalisuse tagab sünnitaja kohene abi Valga Haiglas, kus sünnitusosakonnas töötab pädev ja professionaalne kollektiiv. Sünnitusosakonna sulgemisel on töömeeleolu osakonnas häiritud ja töölt lahkub osaliselt personali. Haigekassa rahaline leping väheneb ning seetõttu ei ole võimalik täies mahus tagada günekoloogilise päevakirurgia, raseduspatoloogia ja ambulatoorse ravi teenust.
Arusaamatuks jääb, mis on osakonna sulgemise tegelikuks põhjuseks. Toimub pidev hämamine selle ümber. Miks ei ole aktiivselt otsitud lahendusi? Kas tõesti Valga Haigla sünnitusosakonna sulgemisest saadav raha on nii kasulik haigla teistele osakondadele ja hädavajalik Tartu Ülikooli Kliinikumile? Kas selleks peab poriga üle kallama kogu sünnitusosakonna personali?
Siiani oleme lõhkise küna ees. Mis saab edasi? Kogukonna poolt Tartu Ülikooli Kliinikumile esitatud küsimustele sisulised vastused puuduvad. Puuduvad ka vastused Haigekassalt. Valga Haigla nõukogus olevad Tartu Ülikooli Kliinikumi esindajad ei võtnud otsuse tegemisel arvesse ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekuid.
Märt Sults,
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige