Nüüd siis teine arupärimine: esimene oli haridusministrile, teine juba peaministrile … peavad reglemendi järgi enne suurt suve vastama. Arupärimise paberil tekst on ikka täpselt ja ühemõtteliselt sõnastatud …keerutada on poistel raske, kuigi nad nii ehk naa ei vasta esitatud küsimustele … esialgu veel …

Auväärt esimees! Riigikogu! Minul on arupärimine peaminister Taavi Rõivasele omandireformi kohta. Kunagi oli omandireform kindlasti äärmiselt edumeelne värk, kuid siis läks ta puhtaks inimkaubanduseks. Esimene ring, kutsuti esimese ringi pärijad. Siis, kui veel jäi midagi müüa, siis kutsuti teise ringi pärijad. Kui jäi veel midagi müüa, siis kutsuti kolmanda ringi pärijad. Ma ei mäleta kokku lugeda neid pikette, mida Riigikogu ees sai tehtud. Riik võttis vastu otsuseid ja erastas. Inimeste hoidmine ja kohtlemine jäeti kohalike omavalitsuste õlgadele. Siit johtuvalt Tallinna linna elamufond kasvas munitsipaalmajadest, sotsiaalmajadest ja sotsiaalmajandusüksustest. Neid kohti on kümnetes tuhandetes. Tähendab, inimesi tõsteti tänavatele, käis põhimõtteliselt nagu maffiasõda. See aeg oli päris hull, kuni eurokohtuteni välja, ja riik ei saanud kahjuks mitte alati õigust. Siit johtuvalt ka küsimus. Omandireformi mittekorrektse läbiviimise tõttu jäid paljud leibkonnad koduta, neile ei antud õigust erastada, kuna oli sakslane, rootslane, taanlane või keegi teine, kes nende kodu omale sai või see oli vahendusisik ja osteti korter ülesse. Sundüürniku seisus pole siiamaale kuskile kadunud. Need inimesed elavad sotsiaalmajades, mis on ehitatud väliskapitali peal, seal on kõrgemad üürid, sõna otseses mõttes kõrgemad üürid. Inimestel niigi raha ei ole, aga neil on veel kõrgemad üürid. Ja küsimuse lõpp on siin selline: kas kompenseeritakse üüriraha? Kas eraldatakse vahendeid üüripindade erastamiseks, ostab riik omavalitsustelt välja üüripinnad või erastab need siis kodanikele? Riik, see oleme meie, mõtlen Riigikogu, kõige kõrgem võim. Otsustame! Aitäh!