Artiklid meediasUudised

Annely Tahker Intervjuu koolijuhi Märt Sultsiga

By 11. sept. 2013 jaanuar 15th, 2019 No Comments

märt sults

SISSEJUHATUS

Antud kursuse töö ülesandeks on viia läbi intervjuu ühe juhiga, et mõista tema arusaamu õppimisest ja enesearengust ning õppimisvõimaluste loomisest lähtuvalt endast kui ka töökontekstist tulenevalt.

Ülesande täitmiseks valis magistrant intervjueeritavaks Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Märt Sultsi. Intervjueeritav sai valitud sellepärast, et tegemist on ühe silmapaistvama ja karismaatilise koolijuhiga. Tema tegevust kajastavad nii tele kui ka raadioväljaanded. Teda on kirutud kui kiidetud tema väljaütlemiste pärast. Ta on tuntud traditsionaalsete peremudelite ägeda propageerijana ning eestkõnelejana: homondus on hälve, tema arusaamades. Ta on teada ja tuntud kasiinode süstematiseerija ning riigi kontrolli tõhustajana nendes asutustes, kes on valinud kolgata tee, et viia Tallinna linnast kasiinod üksikule tehissaarele. Ta on panustanud suure summa isiklikku raha sellesse uskumatusse projekti, et valmiks Paljassaare lahte kolmest kunstsaarest arhipelaag, milledest üks on „kasiinosaar“, teine kultuurisaar ja kolmas tivolisaar (laste mängumaa). Ta on inimene, kellele ei ole ükskõik, mis saab sundüürnikest. Ta on Tallinna linnavolikogu liige. Ta on koolijuht olnud 17 aastat. Ta on välja andnud mitu autorimuusikaga ja –sõnadega CD heliplaati, milles jutustab elust maal ja merel. Ta on pädev oma tegevustes ning ta on oma ettevõtmistes täis lõputut energiat ja entusiasmi.

Intervjuu küsimused said kokku pandud nii ülesandest ja ainekursusest lähtuvalt kui ka isiklikust huvist persooni kui koolijuhi vastu. Kuna tegemist on niivõrd aktiivse ja vitaalse inimesega, siis tekivad paratamatult küsimused: Kuidas ta kõike jõuab? Kas ta suudab oma tegemiste kõrvalt ka juurde õppida? Kui ta õpib siis kuidas ta seda teeb? Kui tähtsaks ta elukestvat õppimist peab ja kas üldse peab?

 

Intervjuu on lindistatud kooskõlastatult intervijueeritavaga.

 

SISUKORD

Intervjuu koolijuhi Märt Sultsiga. 1

SISUKORD.. 2

SISSEJUHATUS. 3

1.  Allikate analüütiline ülevaade. 4

2. Intervjuu Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Märt Sultsiga. 6

Kokkuvõte. 12

Kasutatud allikad. 13

 

Allikate analüütiline ülevaade

 

Intervjuud koostades töötas magistrant läbi järgnevad allikad:

 

Rühma ja organisatsiooniline õppimine (Karin E.Watkins, Viktoria J.Marsick)

 

On olemas rühmad, firmad, kogukonnad, või muid institutsioonid, mis koosnevad paljudest tarkadest isikutest, kes ei saa kasu kollektiivsetest teadmistest. Kuid mõnikord on hoopis vastupidi. Nagu Peter Senge on küsinud: “Kuidas saab pühendunud juhid individuaalse IQ-ga üle 120 olla kollektiivis, kelle IQ on 63?” .

Rühmad, kogukonnad ja organisatsioonid on inimesesüsteemid ja need on struktureeritud teadlikult või alateadlikult viisil, mis soodustavad või tõrjuvad inimeste õppimist. Argfris ja Schdn, varajase organisatsioonilise õppimise õpetlased, väidavad, et inimesed õpivad süsteemselt ja nende õppimine on läbi meelde jätmise teiste esemete, tavade, protsesside,
kultuuri.
Mõned teoreetikud (Nevis, DiBella, & Gould, 1995) on väitnud, et rühma või organisatsiooni õppimine tähendab loomupärast kohanemist muutuvas keskkonnas, kus tulemused on positiivsed, negatiivsed või neutraalsed. Teisisõnu, kõik rühmad ja organisatsioonid õpivad loomupäraselt. Varajased teadlased tundsid huvi selle nähtuse vastu kui keskkond oli pigem kohalik ja stabiilne.

Antud allikat läbi töötades sain teada, et rühmas õppimine annabki teadmisi läbi teadmiste jagamiste, kogemuste, kultuuride ja väärtuste. Läbi mitmekesisuse grupis õpime me nägema uusi vaatenurki, hakkame genereerima uusi ideid. Paratamatult meie kiiresti arenev maailm ei võimalda meil enam kõike ise haarata, selleks ongi vaja grupis õppimist, et saaksime näha teiste vaateid ja arusaamasi.

Täiskasvanu- ja täiendõpe

Täiskasvanu õpe (Marcie Boucouvalas, Randee Lispon Lawrence)

 

Antud allikas paigutas täiskasvanuhariduse ajaloolisse ja globaalsesse ning samuti ka terviklikku raamistikku, kutsudes lugejaid  mõtlema paljutõotavast arengust erinevates valdkondades, mis teadustavad meie mõtlemist ja harjutavad õppimist täiskasvanueas. Samas kui täiskasvanud on navigeerinud elu ja õppinud aastatuhandeid.

Arusaamisega sellest, kuidas praegune täiskasvanu õppimise stsenaarium läbi põimub ja suurendab mineviku trajektoori, antud allikas andiski mõtlemisainet tuleviku võimalustest ja meie rollist luua sügavam ja põhjalikum tõlgendus täiskasvanu õppimisest ja selle võimalustest. Allikas andis põgusa ülevaate holistlikust õppimisest, tunnetusest e.kognitsioonist, somaatilisest õppimisest, afektiivsest õppimisest, loomingulisest õppimisest, transpersonaalsest õppimisest, täiskasvanuõppe perspektiividest

 

Kaasaegse üleüldise õppimisteooria suunas. (Knud Illeris).

Kaasaegne kompetentsuse mõiste sisaldab mitte ainult vajalikke teadmisi ja oskusi, vaid ka isiklikke omadusi ja võimet toimida adekvaatselt ning paindlikult nii tuttavates kui võõrastes situatsioonides. Selleks, et õppimise mõiste käiks ajaga kaasas, peab seda mõistma palju laiemas plaanis. Õppimise teooria põhineb kahel fundamentaalsel eeldusel. Esiteks, igasugune õppimine sisaldab kaht olemuslikult erinevat baasprotsessi: eksternaalset interaktsiooniprotsessi õppija ja tema sotsiaalse, kultuurilise ning materiaalse keskkonna vahel, ning internaalset psühholoogilist omandamise ja täiustamise protsessi, milles uued impulsid seotakse juba õpituga. Teiseks, igasugune õppimine hõlmab kolme dimensiooni: kognitiivset (teadmised ja oskused), emotsionaalset (tunded ja motivatsioon), sotsiaalset (suhtlemine ja koostöö) – mis kõik leiavad aset mingis ühiskonna poolt seatud kontekstis. Samuti täpsustab antud lähenemine nelja õppimistasandit ja kirjeldab seda, mis saab juhul kui ettenähtud õppimist ei toimu.

Illeris kujutas õppimismudelit kolme dimensiooni: kognitiivne, emotsionaalne ja sotsiaalne dimensioon. Kuna õppimine toimub alati mingis kontekstis, siis dimensiooni valik sõltub konkreetsest dimensioonist.

Illeris, K. On toonud välja 4 õppimistasandit: kumulatiivne, assimileeriv, akomodeeritud ja transformatiivne õppimine. Oma olemuselt on need neli õppimistaset väga erinevad, samuti esinevad nad väga erinevates situatsioonides.

Illeris põhjendas ka mitteõppimist, kaitset ja vastuseisu õppimisele.

 2. Intervjuu Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Märt Sultsiga

 

 1.      Mis määrab ära täiskasvanuks olemise?

Mina ei loe ennast veel täiskasvanuks, kuna mul ei ole veel piisavalt kogemusi ja tarkusi. Ida filosoofias on täiskasvanuks olemise märgiks see kui inimene on omaette kaks kolm aastat kuskil koopas ja mõelnud oma elu üle järele ja oskab teisi õpetada. Täiskasvanuks olemise määrab meie ühiskond, kui inimesel tekivad vastutused- perekond jms, sellega märgitakse ära, et inimene on saanud täiskasvanuks, kuid tegelikult on inimene laps edasi. Millal inimene täiskasvanuks saab – füüsiliselt täiskasvanuks, hormonaalselt täiskasvanuks? Tegelikult inimene ei tohiks kunagi täiskasvanuks saadagi, kuna siis kaovad ära ulmemõtted, fantaasiad. Isiklikult mina ei taha täiskasvanuks saada. Riik väidab, et täiskasvanuiga algab kaheksateistkümnendast eluaastast: jama.

2.      Milline on sinu suhe õppimisse ja mida tähendab sinu jaoks õppimine?

Õpid sa kogu aeg. Ma kadestan kohutavalt imikuid, et nad suudavad nii palju ühe päeva jooksul õppida. Õppimine on ainult sel juhul õppimine, kui sa oskad oma õpitut kasutada. Kui sa õpitut kasutada ei oska, siis sellel õppimisel ei ole mittemingisugust väärtust. Kui sa ei oska füüsika, matemaatika, keemia loogikat kokku panna, kui sa ei oska eesti ja vene keele sõnavarasid kasutada, kui sa ei õpi uusi sõnu, kui sa filosoofia tunnis ei õpi seletama asju, mida sa mitte kunagi ei ole näinud, nii et kui sa ei oska oma õpitut kasutama, siis sellel õppimisel ei ole mingit arendavat mõtet.

Allkirja kirjutamise õpetamine on kahe tunni töö. Tundub, et tänapäeval lähebki haridus sinna poole, et 80% õpilastest õpiksid ainult allkirja kirjutama.

50% õpilastest ei saa statistika järgi loetust aru, nii et me oleme juba täiesti kirjaoskamatu maa. Põhimõtteliselt, Eestis, hetkel antud õppekava järgi õppimine on täiesti mõttetu, mis tähendab, et see on õppimine riigieksamiteks õppimise pärast.

Kui inimene ei oska õpitut kasutada oma igapäevases elus, siis ei olegi vaja õppida.

3.      Mida sa õppimises oluliseks pead? Mida sa väärtustad? Miks?

Algklassi laps õpib ema pärast, põhikooli laps õpib õpetajate pärast , gümnaasiumi laps õpib nii ema, õpetaja kui ka sellepärast et saada enda jaoks mingeid hüvesid ülikooli mineku jaoks. Iseenda jaoks hakkab inimene võibolla õppima alles ülikooli 3.kursusel, siis ta hakkab aru saama, mille jaoks õpitut vaja on.

Tavainimesel hakkavad tekkima arusaamad oma tegevusest, tal peaksid tekkima põhjuslikud seosed tegevuste ja tagajärgede vahel. Kui inimesel on tekkinud sellised seosed, peaks selle inimese peas tekkima nö tegevusmaatriks. Kui see maatriks on õpilasel peas loodud, on kõik korras ja ta saab elus väga ilusti hakkama.

 4.      Sina kui asutuse juht, kas sa arvad, et juht peab õppima? Kui peab siis miks?

Juht õpib iga minut, sinuga rääkides ma õpin ka, sellepärast et ma korrastan oma mõtteid. Mina õpin iga vahetund, iga tund. Kui ma mööda koolimaja ringi käin, siis kogu aeg on mingisugused ekstreemsituatsioonid. Kui mõni asi vajab kohest lahendust, siis sel juhul valede vastuste õigust koolijuhil ei ole, kuna ta peab koheselt päästma inimest ja juhtima teda õiges suunas. Kui tuleb laps mõne murega, siis peab koolijuht kohe ta nö lahti harutama ja selle puzle kohe õigesti kokku panema. Kõige raskem ongi see, et puzle tuleb psühholoogiliselt õigesti kokku panna.  Antud metoodika aitab last päris palju, seepärast on ka minu ukse taga lapsed päris tihti järjekorras, rääkimaks et nad on raskustes. Minu ülesanne on selgitada neile, et kuidas nad neid raskusi  võimalikult kiiresti ja efektiivselt saavad ületada, näidates õpilastele kätte nende lähitegevused ning selgitades järgnevate tegevuste sisu ja oodatavat positiivset tulemust.

Kõige suurem õpitu kasutamise ja juurde õppimise koht on minu jaoks siiski Tallinna Linna- volikogu, sest seal tuleb tihti tegeleda umbsõlmede lahtiarutamisega, samal ajal ise „terveks“ jäädes.

Ma loen selliseid raamatuid, kus on suurmeeste elulood, loen nende vigadest, apsudest ja kavalatest nippidest, kuidas nad on suutnud suured massid panna liikuma. Kuna ma olen Tartu Riikliku Ülikooli lõpetanud anorgaanilise keemia ja koolipsühholoogi diplomitega, siis mul psühholoogiliste, psühhoanalüütiliste, matemaatiliste, füsioloogiliste pädevustega probleeme ei ole.

Otsustamisi teen ma nii, et kõigepealt püstitan eesmärgi ning selle eesmärgi saavutamise vajaduse, siis korjan olemasoleva algmaterjali kokku, siis toimub süntees/analüüs, otsustamine, tegevus, tulemuse analüüs ja uued lähteandmed ning jälle otsast peale.

See protsess toimub mul peas iseseisvalt, 7X24, kõike ise suunama ei pea, kuna seda teeb mu pea iseseisvalt.

5.      Mis on enesearengu tähtsus täiskasvanueas?

Asi on selles, et noored ei õpi, ei väärtusta enesearengut. Minu vanused inimesed peaksid seega olema neile igati toeks, oskama neid suunata/motiveerida: kuna meil on elukogemus, mis korvab üle igasuguse raamatust õppimise ja raamatuteadmised. Niimoodi saame arenevad andekad inimesed suunata sinna, kuhu neil on vaja minna. Oma kogemusest tean seda, et minu gümnaasiumi õpilasena oldud aastate ajal ei suunatud meid, pidime ise end ülesse otsima ja pidime kõik enda nahal otsuste jõudmiseks läbi kogema.

Meie kiire elutempo juures peab koolijuht oskama suunata õpilast õige, oma suuna leidmiseks. Õpetajatele peab samuti kogu aeg meelde tuletama, et olemas on erinevaid eesti keeli, milles õpilastega tuleb suhelda. Kui õpetaja erinevaid eesti keele ei oska, siis ta on oma eriala valesti valinud.

Mina ise püüan end hoida lapsena, ma ei unusta hetkeski ära seda,  mida ma oleks tahtnud, et minuga oleks tehtud Valga 1.keskkoolis teistmoodi, niimoodi ma püüan oma kooli lapsi kasvatada. Meile tehti seal väga palju vaimselt kui ka füüsiliselt liiga. Ma püüan oma koolis seda kõike vältida ja anda neile võimalikult palju paremaid asju kätte, et nemad ei peaks oma pead murdma nende pisiasjade üle, mille pärast mina murdsin piike nii et vähe ei olnud, nemad ei pea nii palju kannatama. Minu õige tee otsimine oli väga vaevarikas ja valus mulle endale kui ka minu perele. Seda kõike on võimalik ära jätta, sest praegu pealekasvavad noored, kui nad oleksid nii auahned ja nii teadmishimulised kui meie olime, võivad võita juurde vähemalt 10 aastat oma elust. See 10 aastat on vigade tegemise aeg, vanuses 23 kuni 33, see on see aeg kui tehakse ära kõik need vead, mis jäid puberteedieas tegemata. Vigade hulk on konstantne suurus, need teevad kõik inimesed läbi, kas nad tavad seda või ei taha.

6.      Milliseid õppimisvõimalusi oled loonud enda töötajate jaoks? Miks?

Täpselt nii palju on kui on koolitusraha, nii palju ma neid koolitustele saadan. Samuti otsin ma õpetajatele ja endale hästi palju tasuta koolitusi.

Kõige raskem probleem ongi see, et ma ise õpetan õpetajaid rääkima erinevates eesti keeltes. Kui laps on puberteet siis tuleb temaga rääkida nö. puberteedi keeles ja vajutada sellele õigele nupule, mis temale toimib. Ei ole mõtete tema peale kisada ega karjuda, vaid tuleb rääkida rahulikult, ilma häält tõstmata, vägivalda kasutamata.

 

7.      Mis eristab täiskasvanute õpetamist laste õpetamisest?

Täiskasvanute õpetamine on tegelikult täiesti mõttetu tegevus. Ma iseenda südame rahustuseks saadan neid koolitusele, et keegi ei saaks mulle öelda, et ma ei ole midagi teinud õpetajate paremaks muutmiseks. Mul jookseb siin koolis 17.aasta ja mul on siin 6-7 inimest, kes on minuga koos siin 16 aastat olnud, ja need inimesed ei ole targemaks muutnud. Kui täiskasvanud inimene on nagu ta on ja ei ole suuteline tööd tegema, siis katseaja lõpus annan talle teada, et ta ei sobi sellisesse maatriksisse, mis on mul minu kooli toimimiseks loodud. Täiskasvanute sundõpe on absoluutselt mõttetu tegevus.

märt sults 28.      Mis on sinu kui juhi kõige olulisem õppimiskogemus? Mida sa sellest õppisid?

Mul oli eile selline situatsioon, et eile tulid mulle pisarad silma. Koolis oli üks väga raske õpilane, nime ma ei ütle, mitte keegi temaga ei tegelenud ja siis võtsin mina tema jutule. Sellel lapsel olid kõik omadused, mis viitasid tänavalapsele. Koolijuhina tegelesin selle õpilasega kokku 2 kuni 3 kuud. Nüüd on see endine õpilane 25 aastane ja tuli mulle eile kooli külla. Ta tutvustas oma last, ütles et ta on kõikidest probleemidest lahti saanud ja tema elu on korras. Minu jaoks on see kõige ehtsam „mudast“ välja tirimise näide. Seda ma ei hakka rääkima, kuidas ma seda tegin, kuid ma tõin selle õpilase raskustest välja. Mul on selle üle väga hea meel ja neid õpilasi on üksjagu palju.

9.      Mis on sinu õpimotivaatoriteks?

Kui ma tunnen, et ma ei mõtle vähemalt kaks korda kiiremini kui valitsejad, siis ma hakkan õppima.

10.  Mis on olulisim, mille võrra oled sa saanud targemaks viimase poole aasta jooksul?

Olen õppinud EI ütlema. Kõige raskem ongi elus EI öelda.

11.  Kas sa pead end ennastjuhtivaks õppijaks?

Minu puhul on tagant sundimise hea asi. Tavaliselt ma registreerin ennast sellistele kursustele, kus väga targad ja tähtsad inimesed loengut peavad. Sellised kursused maksavad väga palju, ja see raha ongi see motivatsioon, et ma sellel kursusel käin. Mul peab olema mingi surve, muidu ma lükkan sundõppimist homse peale. Mõtlen, et loen powerpointi esitluse läbi ja saan kõigest aru, kuid tegelikult ei saa sealt midagi kätte, sest seal on tarvis seda emotsiooni, kuidas info sulle edasi antakse ja kuidas inimene kõneleb.

Minul oli, viimasel ajal, kõige suuremaks õpetajaks Edgar Savisaar. Käisin EKE juhatuse koosolekutel, kuigi ma sinna ei kuulu, õppimaks põhjendamiskunsti. Käisin seal koosolekutel terve aasta, iga esmaspäev selleks, et õppisin temalt demagoogiat, õppimaks rääkima midagi mitte millestki. Õppisin tema käest seda oskust aasta aega. Minu käest küsiti seepeale, kas ma olen maru keskerakondlane, vastasin seepeale, et ma käin meistri käest õppimas, kuna ainult väga suured  kunstnikud on võimelised rääkima kaks ja pool tundi midagi mitte millestki, sealjuures veel väga huvitavalt ja kaasakiskuvalt. Demagoogia meisterklassi olen ma läbinud ja selle kunsti omandanud, kuid mu relvaarsenalis esialgu on ta ooteseisus, kuna ma ei ole end mõelnud elukutseliseks poliitikuks vaid ikkagi kooliõpetajaks ja kooliõpetaja arsenalis demagoogial ei ole kohta.

Ma ei ole poliitik vaid maausku koolipapa ja ma tunnen ennast siin väga hästi. Kui ma selle kooli ükskord niimoodi valmis saan nagu ma tahan ja ma näen, et keegi sama motivatsiooniga inimene soovib kooli juhtida nagu ma ise siia kunagi tulin, siis ma hea meelega loovutaksin oma koha talle. 17 aastat kooli juhtida on natukene palju, sest hakkab tekkima selline oht, et juht võib hakata „auku“ kukkuma. Antud ohud tuleb ära hoida, sest väga paljud meie head kolleegid on „ära kukkunud“, kes on olnud tulihingelised tõe ja õiguse ees võitlejad.

 

  1. 12.  Mis võib sinul õppijana tekitada õppimisele vastuseisu? Miks?

Ma ei taha õppida sigadusi. Kui ma pean õppima sigadusi selleks,et kuidas sigadustele vastu seista siis seal mul vastuseisu ei teki: selles mõttes, et see kõik on matemaatika, füüsika, keemia, mis seal mudelites on, pluss veel maksuseaduse jms. Kui ma pean oma olemasolevaid teadmisi kasutama ja õppima veel juurde selleks, et millegile vastu seista ja seda kõike õpitut realiseerima punktuaalselt, siis see mulle ei meeldi aga ühiskonnale toon ma sellega kasu ning see on tähtis. Meeldimine või mittemeeldimine ei ole siis enam tähtis

Kuna ma elan endale negatiivses keskkonnas, Tallinna Linnavolikogu, Teadus- ja Haridusministeerium, Tallinna Haridusamet ja kõik muu, siis ma pean selles keskkonnas väga hästi toime tulema, pean teadma nii positiivseid kui negatiivseid variante, otsustama kiiresti ja õigesti: koolile ja õpilastele kasulikult, enda huve silmas pidamata.

Sellise mõttelaadi ja oskustega olen ma „väga ohtlik“ inimene ja ma imestan, kuidas Toompea julgeb minusugustega ärbelda, kuna enamus Eesti rahvast on õpilased, õpetajad, lapsevanemad.

Kui ma võtaksin kätte ja sõidaksin 3 nädalaga kõik maakonnad läbi ja veenaksin kõiki tegema kõike teistmoodi, kui rahvavaenulik THM tahab, siis võtaks kuu aega ja Eesti Vabariik oleks pööratud ning parlament laiali saadetud. Kuidas Toompea küll julgeb ärbelda kõige harituma osaga Eesti kodanikkonnast: õpetajate ja koolidirektoritega. Julgeb, sest arvestatakse eestlase kannatlikkusega ja orjapõlve taaga olemasoluga inimeste alateadvuses.

 

  1. 13.  Kui olulisel kohal on sinul kui juhil enesereflektsioon ja kas sa nõuad seda ka oma töötajatelt.

Enda analüüs toimub mul iga õhtu. Sellepärast on mul ka peavalud. Eneseanalüüs toimub mul töölt koju minnes autos, see on minu kontor, seepärast, et kodus ei peaks ma tegelema tööasjadega. Koju sõidan ma suure ringiga, sel ajal ma analüüsingi oma päeva läbi, mis sai hästi ja halvasti tehtud. Rohkem on alati neid asju, mis on hästi läinud, kuna positiivset emotsiooni tuleb ju endasse sisse süstida. See, mis on päeva jooksul halvasti läinud, selle saab homme uuesti teha.

Enesereflektsioon toimub minu peas automaatselt, ma analüüsin kogu aeg ja see on minu mure, see on lausa õudus.

Töötajatega ma nii hullusti ei kakleks kui nad enesereflektsiooniga tegeleks. Õpetajatega on tihtipeale nii, et nt õppenõukogus, kus lepitakse kokku, et kõik on kõrgharitud inimesed ja peaksid üheselt elementaarsetest tõdedest aru saama, kuid tihtipeale peab kulutama meeletu aja ümber rääkimiseks, et kõik saaksid asjast aru.

 

Kokkuvõte

Märt Sults on tuntud oma väljaütlemiste pärast. Ta ei pelga avaldada oma arvamust ja on valmis oma ideede eest seisma. Tema väärtushinnangud tunduvad kohati vägagi resoluutsed, kuid samas teades teda, siis ta otsibki tähelepanu just läbi eristumise. Tema kohta ei saa ütelda, et ta teeb seda mõtlematult, vaid just olles eelnevalt kogu olemasoleva info läbi töötanud leiab ta üles need tõed, mis on temale omased.

Tegemist on vägi huvitava ja erudeeritud inimesega, kellega on huvitav suhelda. Igakordne kohtumine on kordumatu. Ta on inimene kes oskab sind kuulata ja samas on tal alati palju rääkida. Arvan, et tegemist on persooniga, kes väärib koolipapa nimetust ning kes oleks heaks eeskujuks tulevastele koolijuhtidele.

Tegemist oli magistrandile omanäolise intervjuuga ja see andis juurde palju enesekindlust ning arusaama, et antud uurimismeetod on väga tulemuslik ja annab inimesest põhjaliku ülevaate. Intervjuul me näeme inimese emotsioone, mis tihtipeale avab lihtsamini intervjueeritava olemuse ning annab meile võimalusi tõele lähedaste järelduste tegemisel.

 

Slide1 Slide2 Slide3 Slide4 Slide5 Slide6 Slide7 Slide8 Slide9 Slide10

 

Kasutatud allikad

Illeris, K. (2003).  Towards a contemporary and comprehensive theory of learning. International Journal of Lifelong Education 22(4), 396-406.

Kasworm, C.& Rose,A. & Ross-Gordon, J. (2010). Adult and Continuing Education. Adult Learning, 35-45.

Kasworm, C.& Rose,A. & Ross-Gordon, J. (2010). Adult and Continuing Education. Group and Organizational Learning, 59-68.

Märja,T; Lõhmus,M.; Jõgi,L. (2003). Andragoogika.Raamat õpetamiseks ja õppimiseks. AS Kirjastus Ilo