Tegelen ainult ühe asjaga – inimesega ehk tulevikuga. Lõpetasin kaks korda Tartu Ülikooli – selleks, et saada reaal-mõtlemisele diplom, lõpetasin esmalt keemiateaduskonna ning selleks, et saada inimeste tundmises diplom, lõpetasin psühholoogia. 3. kursusel, kui keemiat õppides ütlesin kaaslastele, et hakkan õpetajaks, vaadati mulle otsa kui hullule.
1984. aastast olen seda asja teinud vahetpi-damata. Ainult kaks ja pool aastat töötasin erasektoris. No kuidas sa siis said koolis töötada 75-rublase palga peal, kui teised kohvritega Venemaalt raha koju vedasid.
kass, kes kõnnib omapäi
Planeerisin ennast 1995. aastal siia Kopli Kunstikooli kolmeks kuni viieks aas-taks, aga selleks, et saada planeeritud viie aasta töö tehtud, selleks läks mul aega 20 aastat, see näitab, kui aegla-
selt Eesti muutub, kui üldse muutub.
Mitmeks aastaks sind veel kunsti-kooli vaja oleks?
Põhimõtteliselt on mul siin seltskond juba ette valmistatud, kes on piisavalt jäärapäised, et kooli edasi juhtida. Arvan, et neil noortel, kes kooli edasi juhtima hakkaksid, oleks tunduvalt kergem asju ajada, kui neil keegi lõppallkirja juures riigikogus oleks.
Minu inimesed ei karda oma arvamust avaldada ja oma eesmärkide nimel või-delda ning kannatada. Mul on isegi oma vilistlastega põhimõttelisi vaidlusi ja paneme vahest nii, et tuld lendab ja nau-
dime seda, et julgeme olla eri arvamustel ja oma arvamuste eest ka seista.
See tähendab, et kõigis küsimustes ei pea olema samal arvamusel, vaid ka erinevad seisukohad on lubatud? Oi-oi, eriarvamused muidugi, mul oli enne just kaks jõnglast siin direktori kabinetis,
neil olid ka eriarvamused, me siis aruta-sime omavahel, kuidas oma arvamuse eest peab seisma, kuid ka seda, et millal ja kus seda õige teha oleks. Demokraatia kehtib senikaua, kuni ühine arvamus kujuneb. Kui sa selle rää-kimiseprotsessi vahele jätad, siis on asi tuksis. Peab rääkima seni, kuni tekib enam-vähem ühine arvamus ja kokku-lepe, kuidas edasi minna.
Aga siis, kui asjades on juba kokku lepitud, tuleb ka kokkulepitust kinni pidada. Demokraatiat enam pole – puhas diktatuur! Siis ei saa enam kogu aeg oma arvamust avaldada ning asju ümber otsus-
tada. Kui lepitakse kokku, siis tuleb täita, lubadus on lubadus, kui sa ise olid nii rumal ja halvasti kokku leppisid, siis pead seda nüüd täitma, see on juba sinu enda probleem. Järgmine kord pead korralikumalt kokku leppima.
