Siin siis minu esimese arupärimise tekst, hakkan tegema seda, mida ma sinna tegema läksin. Kuidas on võimlik, et Õpetajatele lubatud palgatõusu peavad kinni maksma omavalitsused ehk vallandatavad kolleegid? Hoiame üksteist!!!!
Hr Jürgen Ligi
Haridus- ja teadusminister
14. aprill 2015
ARUPÄRIMINE
Õpetajate palgatõusust ja töökoormusest
Lugupeetud Haridus- ja teadusminister
Valimiseelsel perioodil räägiti väga palju õpetajate palkadest. Jaanuarist 2015 lubati õpetajatele palkasid alammääraga 900 eurot. Kindlasti oli 100 eurone palgatõusu lubadus valimiseelsel perioodil vägagi meelitav, kuid tänaseks on selge, et enamikes omavalitsustes tähendab see märgatava osa juurde maksmist riigieelarvelisele eraldisele. Seega on palgatõus õpetajatele ootamatult üles ehitatud selliselt, et riik lubab, aga rahastab vaid umbes poole. Selline õhku täis lubadus tähendab Tallinna linnaeelarvele vähemalt 1 miljoni euro suurust puudujääki õpetajate palgavahendites.
Arvestades, et enamikele linnadele ja valdadele käib selline lisaraha leidmine üle jõu, ollakse sunnitud raha leidma hariduse seest. See tähendab koolide sulgemist ja reorganiseerimist. Koolid reorganiseerivad oma tööd nii, et lasevad mitmeid õpetajaid lahti ja tõstavad niigi kõrget kontakttundide koormusnormi. Põhikooli ja gümnaasiumiseadusest on õpetajate koormusnormi mõiste kaotatud, seega on ainukeseks orientiiriks ametikoht 35 tundi nädalas. Koolijuhil on võimalik õpetaja ametikoht täita sama palga eest 1 – 35 kontakttunniga, vastavalt kooli eelarve võimalustele.
Seoses sellega on meil järgnevad küsimused:
1. Millal makstakse riigi poolt lubatud õpetajate palgatõusuks linnadele ja valdadele sihtotstarbeliselt eraldatavad vahendid välja kogu ulatuses?
2. Miks on tekitatud olukord, kus koolid peavad oma õpetajate hoidmiseks kulutama järgmise õppeaasta vahendeid?
3. Kas Te kavatsete ka järgnevatel aastatel õpetajate palku tõsta vaid lubadusena või näete ette ka reaalsed rahalised vahendid?
4. Millises ulatuses plaanite muuta linnade ja valdade hariduseraldiste jaotust? Kas uus nn rahastamismudel arvestab ka erinevate õppetasandite erinevat hinda ja gümnaasiumite õppesuundade vajadusi?
5. Koolide järgmise õppeaasta eelarve koostamist alustatakse 2015. aasta mais. Millise kindlustundega peaksid koolijuhid oma õpetajatega uue õppeaasta töölepinguid arutama?
6. Kuidas defineeritakse mõiste „õpetaja täisametikoht“ ning millised tööülesanded sinna kuuluvad?
7. Vaatamata meie PISA headele tulemustele on Eesti silmitsi kiiresti vananeva õpetajaskonnaga, millised on Teie sammud selleks, et õpetate koormused järjepidevalt sama palga eest ei tõuseks?
Lugupidamisega
Märt Sults
Riigikogu liige; Kultuuri- ja hariduskomisjoni liige